Rauaaeg Keskmine rauaaeg (5.saj8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). Rauaaeg Noorem rauaaeg (8.saj 13.saj p.Kr) Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine (oder, talirukis). Levis kolmeväljasüsteem ( talvevili, suvivili, kesas) Tegeldi ka loomapidamisega (veised, hobused, lambad, sead), küttimisega, kalapüügiga ja metsmesindusega. Käsitööaladest olid välja kujunenud raua tootmine ja töötlemine. Rauaaeg Tegeldi vahetuskaubandusega. Tänu soodsale asendile tegeldi edukalt ka vahenduskaubandusega. Valdavalt elati maal, elamuks hakkas kujunema rehielamu. Talud moodustasid
Põlluharimine arenes korilusest. Alepõllu tegemine- raiuti osa metsast maha, lasti puudel kuivada, pandi puud põlema, järele jäi tuhk, ajati ühtlaselt laiali ning külvati seeme mulda. Adramaa- maamõõdu ühik, maa mida oli võimalik adraga harida. Maadesüsteemid: kaheväljasüsteem- ühe maa peal vili, teine puhkab. Metsloomade eest kaitseks puust tarad ümber; kolmeväljasüsteem- mindi üle kui hakati kasvatama talirukist, maa jagunes: suvivili, talvevili ja söödimaa. Karjakasvatus arenes küttimisest. 6. Muinasaja inimese elatusalad-karjakasvatus ,kaubandus,käsitöö,maaharimine,küttimine ja metsmesindus 7. Linnuste tüübid-mägilinnus,neemiklinnus,kalevipoja säng,ringvall, 8. Kaardid: maakonnad, eestlaste naabrid, Eesti alade jagamine vallutajate vahel 9. Ümera ja Madisepäeva lahing, Tartu kaitsmine Ümera 1210,Madisepäeva 1217 ja tartu 1224 10. Kellega tuli võidelda muistses vabadusvõitluses (kallaletungi aeg ja
1) Mõeldi, et pärast surma saab neid kasutada. 2) Võõrvallutuse eest kaitsmiseks 3) Ohvriand 9. Kirjeldage rauaaegset maaviljelust Eesti aladel järgmisest märksõnadest lähtuval: ribapõld, kaheväljasüsteem, adramaa. Kasvatati otra, nisu, kanepit, lina (need 2 riideks), rukkist. Olid põllutüübid: ribapõld (kus põld oli jaotatud võrdselt kõigi elanike vahel), kaheväljasüsteem (1 oli söödis, teine pool oli vili), kolmeväljasüsteem (üks pool talvevili, teinepool suvevili, kolmas söödis), alepõld (kus maad saadi juurde metsa arvelt põletades), põlispõld (muudkui künnad ja lõikad). Künti põldu, et kividest lahti saada, et hapniku rikkamaks musta mulda saada. Adramaa: härg oli ees ja inimene lükkas. Künti põldu. 10. Mille põõlest erineb Eesti alade viljakasvatus lõunapoolsete alade omast? On oht, et talvel külmub vili ära. Puudus: Ei saa aasta läbi saaki, pole soe, pole päikest nii palju
annaabi.ee 
