Eesti hülged
sõltuvad osaliselt meist. Võib muidugi ka asja võtta sellest küljest, et meie saame kasutada ka
nende abi, merepõhja jälgimiseks ja andmete kogumiseks, ilma hülgeid kahjustamata. Õpime
neid tundma, nende söömisharjumisi, elustiili ja kunagi suudame ehk paremini endast nõrgemaid
aidata. Kui teadus areneb käsikäes inimestega ja meil jätkub vähegi arukust ka teisi imetajaid
tundma õppida siis kes teab kuhu me jõuda võime. Seni aga loodame külmadele talvetele ja
hülgete liigi säilimisele.
22
Kasutatud allikad
1. Bio.edu.ee.(2008). Eesti selgroogsed [WWW].
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PUSHIS2.htm (18.10.2010)
2. Jüssi, Mart. 1998. Viigerhüljes: kassi näoga, uje ja uudishimulik Loodus nr 3, lk 10 15
3. Bio.edu.ee.(2008). Eesti selgroogsed [WWW].
http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/hallhyljes.htm (18.10.2010)
4. WP
annaabi.ee 
