Eesti kultuurilugu
vihkama. Mõnedki niisugustest loodusemärkidest on Lõuna-Eestis seostatavad küünlapäevaga.
Lastele tehti need ütlused piltlikult selgeks. Näiteks öeldi: "Tõnisepäeval kõnnib üks väike
poisike Tõnis ehk külmapoiss katuseharja pidi. Ta kõnnib seal varahommikul enne valget, tuleb
vara tõusta, kui teda näha tahad." Ka matkiti pakase paukumist, kaikaga vastu tareseina lüües, ise
seletati, et nüüd läks talveselg pooleks. Karu talveune kohta võis seletus kõlada niimoodi: "Isa
ütles, et täna on siis pool talve mööda. Karul on jo üks käpp peen, keerab teise külje ja hakkab
teist käppa imema, et saab kevadeks ühejämeduseks. Muidu, kui üks on peen ja teine jäme, siis
karu ei saa käia, kukub küljekile."
Nii nagu teistegi aastajaotustähtpäevadega, seostub tõnisepäevaga õige mitmeid ilma- ja
saagiendeid. Päikesepaistet peeti heaks endeks: tuleb hea kevad ja ilus suvi, ees on viljarikas
annaabi.ee 
