Eesti kirjandus II kevad
tulnud ja ka sobib. See kudias rahvuslikud müüdid sinna sisse
tulevad, saab selgelt eritstada Liivi mõju. Isiklik traagiline pool on
selle raamatu taga samuti, see tagamaa on see, et Paul-Eerik
Rummo ema hukkus autoõnnetuses. Üks esileküündivamaid tsükleid
on „Läbi talve“ ning see on pühendatud emale. Tundetoon on
muidugi ka muutunud, kui „Ankruhiivaja“ on rõõmus raamat, siis see
on väga rõhutatult talveraamat. Selle raamatu kõige erandlikum osa
kannab nime „Väikese linna kohvikumuusika“ – kõige
eksperimenteerivam osa. See on midagi sellist, mis jätkab Jüri
Palmiste katsetusi. 60ndate keskpaigas on midagi traditsioonilisele
maitsele, on ka Alliksaare austajale, see on ka ajaline taskaalupunkt.
See raamat poleks tõenäoliselt aastal 1964 ilmuda saanud. Rummo
sattus esteetilise avardumise alguspunkti ja see on kuidagi
poeetiliselt väga veenev