Talv eesti maalikunstis
Väga meeldis mulle Oskar Hoffmanni
,,Talvemaastik" kui palju valgust ja sina, kuuled krudinat hobuste kapjade all,
tunned lume raskust tarede õlgkatustel. Siin on õhku, ilu ja ruumi. Vaatasin
Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogust tema teisi pilte. Väga peenelt viimistletud
ja realistlikud, lausa läbilõige eesti ühiskonnast - talupojast
kihelkonnakohtunikuni. Tõnis Grenzteini ,,Küdev ahi" tekitas tahtmise vanaema
juurde maale sõita ja Ellinor Aiki ,, Talvemotiiv Tartust" oli äärmiselt huvitava
krobelise pinnaga (kunstnik kasutas värvi ja pahtlit). Pildi pisut ,,udune" olek
lisas ainult plusspunkte. Ja muidugi Konrad Mäe ,, Norra maastik". Selle maali
sisse läheks ja jääks. Viskaks lume peale pikali ja ei kõigutaks kõrvugi. Ma ei
ole tegelikult Mäe suur austaja, aga see pilt lööb. Otse ja närvi.
Pikka saali kutsutakse talverõõmude toaks. Siit sai pisut kiiremini läbi
käidud, ei leidnud midagi silmale-meelele
annaabi.ee 
