Ida-Virumaa rahvakultuur
küljeõmbluste vahel ning seljaõmbluse kohal lahtine volt. Hõlmad olid enamasti kaarjalt
õõnestatud nurkadega. Tööl oldi enamasti kas särgiväel või kanti pikemat ülerõivast.
Kirikusse ega pulma särgiga ei mindud, ikka pidi vatt peal olema. 1860.-70.aastail on
uhkemad mehed kandnud põlvini ulatuvaid saterkuubi, aga juba uuemamoeliste pikkade
pükstega.
Vesti on 19.saj. esimesel poolel kantud peamiselt talvell piduliku ülikonnaga. Vesti hõlmad
tehti kas potisinisest villasest või mõnest kirjust riidest, selg linasest kangast. Vestid olid
püstkraega, neid tehti nii ühe kui kahe nööbireaga hõlmadega. Vestiväel kirikusse ei
mindud, kuid pulmas tantsitud küll. Üldiseks said vestid alles 19.saj. teisel poolel
linnamoeliste ülikondade juures.
Kaelarätikut kandsid lisaku mehed samal viisil kui sealse segaasustuse mehedki lõua all
ühes sõlmes