(Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias ja Sotimaal). Kasmiirkitselt kammitakse eriti peent (peenemat kui meriinovill) ja kallist villa, mida kutsutakse ka kiudude kuningaks. Kasmiirlõng on väga pehme, kerge ja soe. Villal on hea soojuspidavus ning see imab hästi niiskust. Selleks et saada parimat kiudu, kammitakse kitselt aluskarva. Sellest eemaldatakse hiljem sisse jäänud pealiskarvad. Kammimine tehakse kevadel, kui loomad oma talvekarva vahetavad. Ühelt kitselt saab vaid 500 grammi villa, seega on vill ise väga kallis. Kammlõnga kasutatakse käsitöölõngana, dzemperite, mütside, kinnast, sokkide ja käsitsi kootud sallied valmistamiseks; kraaslõngast toodetakse kostüümi- ja mantliriiet peamiselt naiste rõivaste valmistamiseks. Turuliidriteks kasmiirvillaste kangaste toodete valmistamisel on Itaalia,
puhastada. Kasutatakse lambavillaga segatult, sest juba 15-25% mohäärvilla lisamine annab tootele mohäärile omase loomuse. 1.1.5 kašmiirvill Kašmiirkitselt kammitakse eriti peent ja kallist villa, mida kutsutakse ka kiudude kuningaks. Kašmiirlõng on väga pehme, kerge ja soe. Imab väga hästi niiskust ja sobib seega Selleks et saada parimat kiudu, kammtakse kitselt aluskarva. Sellest eemaldatakse hiljem sisse jäänud pealiskarvad. Kammimine tehakse kevadel, kui loomad oma talvekarva vahetavad. Kuna ühelt kitselt saab ainult väga vähe villa (kuni 500 grammi), siis on see väga kallis. 1.1.6 Meriinovill Meriinovilla saadakse meriino lambalt. Meriino tõug on eriline kvaliteetvillaga lambatõug. Meriino tõugu lambalt saadud villakiud on peen ja eriti pehme. Samuti on meriinovill väga elastne ja masinpestav, vormihoidev ega vildistu pesemisel. Meriinovilla kasutatakse kampsunite, pintsakute, kostüümide ja muude kudumite valmistamiseks 1.2 Siid
Üksikjälg: sarnaneb tuhkru omale www.jahindusinfo.ee Kärp e suurnirk, (ka hermeliin) ja nirk (ei ole jahiulukid) on mõlemad meie kohalikud liigid. Suvekarvas ülalpool pruunid, kõhupoolelt kollakasvalged, talvekarvas mõlemad valged. Kärp on suurem kui nirk, kuid üksikisenditel looduses on suuruse alusel tihti raske vahet teha. Heaks tunnuseks on saba värvus: nirgil on see vastavuses suve- ja talvekarva värvusega, kuid kärbi saba on alati (nii suvel kui ka talvel) musta otsaga. Üksikeluviisiga, valdavalt öise aktiivsusega loomad. Head ronijad ja urgudes-käikudes liikujad (kütivad niiviisi närilisi kärpi on isegi kodustatud näriliste tõrjeks kodudes. Toiduks ongi peamiselt pisinärilised, kuid söövad ka linde, nende mune ja poegi, putukaid, limuseid, võimalusel ka suuremaid loomi (jänesepoegi). Toiduküllusel koguvad varusid. Kärp (Mustela erminea)
annaabi.ee 
