Esiajalugu ja arheoloogia alused
kuuluvad kuulsad koopamaalid Lascaux, Chauvet ja Altamira.
Komanjoonlased elasid meelsasti koobastes, aga samuti ka avaasulates. Nende
asulakohad olid varasematest palju suuremad ja neid oli rohkem. Ühes kohas elati sageli
pikka aega, sellele viitavad asulakohtade üsna paksud kultuurkihid. Paiksemat asustust
soosis suurte metsloomade küttimine. Kauem elati neis kohtades, kus jahisaaki sai
hõlpsasti kätte, ja asulad rajatigi võimaluse korral otse soodsate jahipiirkondade
lähedusse. Talveelamud olid sageli püstkoja tüüpi, mille sõrestik oli kas puuritvadest või
mammutiluudest ja -võhkadest, mis pealt kaeti mammutinahkadega. Ridvad seoti ülevalt
nt loomasooltega kokku, seest seoti ritvade külge karusnahad, et need sooja hoiaksid,
väljapoole hoonet, põhja ümber pandi suuri kive. Idapoolsetel aladel elati mõnikord aga
a pikkades majades, kus oli mitu sissepääsu ja palju koldekohti. Suvel liikusid inimesed
annaabi.ee 
