Polaaralad 2003
polügonaalpinnas –iseloomuliku mustriga maaala külmakõrbes ja
tundras- hulknurksetest pindadest ja nende vahele jäävatest
külmalõhedest. Talvel lõhedesse tekkinud jääkiilude sulamisel võivad suvel
moodustuda meetrite sügavusel avalõhed.
Igikeltsa sulamisel tekivad lohud termokarst-jääst tuumikuga kerkealad –
polaaralade künklikud sood- palasood. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 20)
Iglu- Kanada ja gröönimaa eskimote talveelamu. Pika sissekäiguga
kuppeljas lumetahukaist ehitis. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 20)
Linnulaat – polaarmerede rannajärsakutel pesitsevate lindude
hiigelkoloonia. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 36)
Põhjapolaarjoon- asub 66,5 kraadi pl (põhjalaiust).
Lõunapolaarjoon – asub 66,5 kraadi lõunalaiust; eraldab külmavööd ja
parasvööd. (Lepasaar, Lumiste 2006, Lk 54)
Polaarpäev- ajavahemik mil päike Maa polaaraladel ei looju -
annaabi.ee 
