Riikide kokkuvõte
Kõrgeimad alad on Vidzeme kõrgustik (kus asub kõrgeim tipp
Gaizinkalns 311 m), Latgale ning Alksne kõrgustikud. Rannajoon on vähe liigestunud ja
ainus merelaht on Liivi laht. Meresaari pole. Enamik jõgesid kuuluvad Liivi lahe vesikonda,
veerikkaim on Daugava. Järvederikkaim on Latgale kõrgustik, kus paikneb 40% kõigist
järvedest. Läti paikneb mandrilise ja merelise kliima üleminekualal, idapoole liikudes muutub
kliima mandrilisemaks, mis väljendub peamiselt külmemates talvedes, sademeid rohkeim
Läänemere rannikul ja kõrgustikel. Enim on kamardunud-, leet- ja soomuldi. Läti asub
segametsavööndis, metsasus 45% ja enim on männikuid. 10% hõlmavad sood. 16,3%
hõlmavad kaitsealused alad.
Läti on maavarade poolest vaene, leidub vaid turvast (varud peaaegu 800 miljonit
tonni) ja mineraalseid ehitusmaterjale (dolokive, lubjakivi, kruusa, savi, liiva ja kipsi).
Läti loobus 1990. ndatel plaanimajandusest ja tema majanduse arengule aitas kaasa
annaabi.ee 
