Seneca moraalikirjad Luciliusele
selle lahti. Jää terveks.
XCIX.
SENECALT LUCILIUSELE
TERVITUS.
Saadan sulle kirja, mille kirjutasin Marullusele, kui ta oma pisipoja kaotas ja kaotust kuuldavasti
mittemehiselt talus; oma tava hüljates ei pidanud ma selles vajalikuks kohelda teda pehmelt, kuna ta
sõitlemist vääris rohkem kui lohutust. Raskesti tabatuile ja ränka haava halvasti taluvaile tuleb ju esialgu
järeleandmisi teha, las küllastub või siis vähemalt laseb esimesel valuhool välja voolata. (2) Need, kes
sihilikult võtavad leinas olla, saagu otsekohe karistada; võtku nad teadmiseks, et mõningane tobedus
avaldub isegi pisarais. Ootad lohutusi? Saa etteheiteid! Poja surma talud sa hädiselt; mida oleksid teinud
siis, kui oleksid kaotanud sõbra? Suri poeg, kelle tulevik ebakindel, pisike; otsa on saanud tilluke aeg. (3)