Paul-Eerik Rummo, Hando Runnel, Juhan Viiding
1) Lk 14 Lihastepinge: Ahelais tunne, ennast ei tunne, ilma ilu ei tea.
2) Lk 16 Helendust: sumisev mesilane tuletab mulle meelde et ma elan tuletab meelde
oma eluga me oleme.
3) LK 32 ,,Seisund": Ma ei taha hulluks minna. Jaa, ma kardan. Üksi olles õhtul, võõras
elukohas kardan kellaseiereid.
Viiteid enesetapule:
1) Lk 31 ,,Kiirus"- kõik on peale sunnitud, palub nagu abi, aga seda loota pole.
2) LK 56 ,,Esimene" iseennast ma ei talu talutatavana. Olen kuulmas: leia rahu endas.
Elavana.
3) ,,Kahekõne": Ma ei saa ennast rebida lõhki. Kellelgi pole ju vaja lõhkirebitud inimest.
Võibolla mõnele on.
Sügavalt mõtlevamaks:
1) ,,Arvasid": Kirjutasin oma ilmunud luuletused käsitsi ümber. Jätsin lehed lauale.
Külalised lugesid neid. Nad küsisid, kas mul on soov neid avaldada. Vastasin, et mul
ei ole sellist soovi. Külalised arvasid, et ega neid ei avaldatakski.
2) LK 35 - ,,Mees":
annaabi.ee 
