Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
võib olla Püha Antoniuse tuletis keskajal.
Lõuna-Mulgimaal, Türil ning Vändras on olemas ka selline olend nagu Pell, kellele on
viidud ohvreid pelliaedadesse, pellikividele. Talle on viidud süüa, kuid pikemaid teateid
ega tekste tema kohta ei ole. Pellile andmine on pärimuses halb kohustus, mida ei
taheta teha, kuid mida peab tegema, kuna muidu võib juhtuda õnnetus.
Setomaal on viljakus- ja õnnejumaluseks Peko, kes on seotud kujuga. Peko peale pandi
küünlad. Kui Tõnn on talutasandi jumalus, siis Peko on kogukondlik. Temaga on seotud
kogu küla või isegi mitu lähestikku paiknevat küla. See kuju käis talust-tallu, iga aasta
oli ta konkreetses talus. Peko pidustuste ajal kord aastal vahetas ta kohta. Peko
valdajat, peremeest kutsuti peko papiks. Valiti kakluse käigus, kellel esimesena veri
välja tuli. Viimased peko papi ümbervalimised toimusid 1930. aastate alguses.
Kurat
Kuradi sõna on vana, see on ristiusueelne. Kurat seostub sõnaga kura, mis tähendab
annaabi.ee 
