Referaat ''Kuidas vanasti mängiti''
aga tegelikult kujunes ka eraldatud vaatajaskond, kes järgmise mängu
puhul võis juba tegelane saada.
Mängiti peamiselt talvel, välistöödest vabamal ajal küla noorte
kooskäimisel, mis enamasti olid seotud ühise töötegemisega, naguon
Kihnu ülaljõstmised, Puhja kildsann, Alutaguse subrikud või Lääne- Eesti
mängutoad. Viimased keelati küll 17 sajandil põhjendusega, et seal
esinevat ebamoraalsust noorte omavahelises suhtlemises. Nii mõisa- kui
talutalgud on tuttavad juba keskajal, ka lõppesid talgud lõbutsemisega.
Mängiti jaanitule, Muhus ja Matsalu lahe ääres leedutule juures (2.juulil).
Mängudega seostuvad tihedasti kiiged. Ka tundub kiigekombestik vana.
Kiigelõbustused algasid varakevadel, seostati lihavõttepühadel
kanamunade värvimise ja vahetamisega. Kiigepaigaks valiti sobiv lage
plats küla ligidal, kus võimaldus mängida. Nagu kõigil on vaenlasi, oli ka
mängudel vaenlasi, need olid vaimulikud ja vagatsejad.