Väli loomingus domineerivad hilisimpressionistlikud ja rahvusromantilised jooned. Hiljem 1970. ja 1980. aastatel on tema loomingus rohkem modernistlike jooni; sellel perioodil maalis ta abstraktsionistlike maale. Tema maale võib leida Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Tretjakovi galerii ja Tallinna Kunstihoone kogudest. Tema hauakivi kaunistab tema enda poolt kavandatud ruunikivilaadne raidkivi. Näitleja Albert Üksipi portree. 1946. Talutaat Läänemaalt 1946. Taat Kullamaalt 1945. Helilooja Cyrillus Kreegi portree. 1959. Kihnu kalurid võrke parandamas 1955. Kihnu kalurid (Kakuami ankruid vedamas) 1955. Õhtul Kihnu sadamas. 1951. Maastik Läänemaalt. 1961. Kullamaa Sauetõnk. 1976. Kurv. 1959 Rütm. 1979. Elulõng. 1994.
Third level Fourth level Fifth level Kristjan Raua kujunemisaastatele jättis sügava jälje 19.-20. sajandi vahetuse meelelaad. K.Raud alustas kunstnikuna ajal,mis sümbolismi igavesed teemad lummas kunstniku kujutlusvõimet ja 20.saj. Alguses peegeldasid reaalsuse pealispinnast eemaldumise püüdu. "Talutaat" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level K.Rauale meeldisid teemad muinasjuttudest, lugulauludest, eestlaste imelistest juhtumistest, salapärastest olevustest ja muinaskangelastest
Emotsioone võis märgata ka siis kui oli kokkupuuteid venelastega. Paljud inimesed kartsid venelasi ja seepeale muutusid ärevaks, kartes et nad võivad midagi halba teha või siis halvimal juhul maha lasta. Tegelasele antud hinnangud Arved Viirlaiu arvates on tema jaoks eesti rahva hulgas kaks tüüpi, kes on andnud talle jõudu, usku ja kindlustunnet. Esimene neist on vana, elutark ja rahulik talutaat, teine tormlev ja innukas nooruk. Üks on meie rahva põhialus ja teine meie tulevik. Minu seisukohalt on tegutsesid tegelased õieti, et oma kodumaad päästa. Väga vapper tegu neist. Süzee 5 Üks Taavi kaaslastest oli haavata saanud ja kuna nad olid parasjagu Taavi naise kodu lähedal, otsustasid sinna abi otsima minna. Hilde võttis ta vastu ja Taavi