E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
head
hinda. Tingimine ja nurisemine ei aidanud mitte põrmugi -- oli sepp kord hinna nimetanud.,
siis
oli ta vähema põkkumise vastu kurdim kui surnu pealuu. Vägivald, mis sel ajal meie maal
kõiki
asju õiendas, ei olnud siin ka mitte kohane, sest sepp ja tema kolm selli olid kõvad
mehemürakad
ja mõistsid üksi seda nalja, mida nalja pärast tehti; pealegi seisis sepp vägeva komtuuri ja
landmeistri
enese kaitse all. Viljandi lossi tarvis tegi ta maksuta tööd, ja mõnel talutaadil kabjarauda
või tosin latinaelu vaja oli, siis sai ta neid sepa käest sagedasti. jumalamuidu ja paraja
lonksu õlut pealekauba.
Kibedal sõjaajal läks ka sepp oma komtuuriga sõtta ja tegi siis vaenlaste pealaed oma
alasiks; aga sestsaadik, kui ta oma käsivarre jõudu võõral maal raudriietega ehitud
sõjameeste kallal oli proovinud, ei teinud võitlemine poolmetsaliste leedulastega talle enam
suurt nalja.
«Tappa mõistab iga lurjus,» ütles sepp selle kohta