Kristjan Jaak Petersoni ilmavaade
elada. Ta ühendab endas ristiusu ja paganausu ideed, lepitab Kristuse Diogenesega. Petersoni
arvates peab inimene küüniku kommete järele elama: peab olema vähenõudlik elu vastu, peab
piskuga leppima. Inimene ei tohi lasta ennast veedelda igasuguseist tühjadest ,,asjadest. Mida
vähemaga inimene lepib, seda õndsam ta on. Peterson mõistab hukka kõik tühjad
kombekesed, moe järeleahvimise jne. Tema ei tunnusta seda põhimõtteliselt ja seepärast käib
ta tihti talutaadi riides, kuigi see teda tolleaegses seltskonnas kompromiteerib ja temast sõpru
eemale peletab. Inimene peab tõde otsima, tarkust õppima, mitte moe järele aelema ega
viisakate elukommete ning tantsu õppimise peale aega raiskama. Peterson hindab sisemist
inimest, mõistust, mitte väliseid ja keha ümber lebavaid riidehilpe. Ka ses suhtes seisab ta
üksi oma aja keskel kui revolutsionäär, ja see näitab, kui palju kodanlikku julgust,