Majandusajaloo arvestustöö kordamisküsimuste vastused
Samad seisukohad olid ka Eestimaa ülemkohtu vastuses. Seega võttis keskvalitsus talupoegadelt
ära igasuguse kaitsevõimaluse mõisnike vastu.
Agraarsuhete reformimise katsed 18.sajandil.
Olukord paranes mõnevõrra Katariina II võimuloleku ajal. Katariina II ülesandel nõudis
Liivimaa maapäev 1765. aastal, et talupoegade olukorda tuleb parandada, anda neile õigus
muretseda endale vallasvara. Samuti nähti ette viia koormised kooskõlla talusuurusega, piirata
kodukariõigust ja talupoegade müümist. Liivimaa aadel, tuginedes Roseni deklaratsiooni
põhimõtetele, lükkas need ettepanekud tagasi, kuid tänu ähvardustele kuberneri poolt töötas
maapäev välja oma ettepanekud. Seal märgiti, et kui talupoeg ei ole mõisnikule võlgu, võib ta
vabalt käsutada oma vallasvara. Sellest tuli eraldada nn. raudvara, mis kuulus talu juurde.
Viimase hulka loeti talu põhilised tööriistad ja tööloomad (hobused, lehmad) ning viljaseeme.