tekkida ka inimeses, kes on ligimesele osaks langeva rõhumise tunnistajaks. Sel juhul samastab mässaja end teise indiviidiga. Tuleb aga täpsustada, et tegemist pole psühholoogilise samastumisega, viguriga, mille tulemusl indiviid näeb vaimusilmas, nagu langeks alandus osaks temale. Võib juhtuda koguni vastupidi, et me ei suuda vaadata, kuidas teistele langevad osaks solvangud, mida me ise alandlikult talusime. Selle suuremeelse liikumise ilmekaks näiteks on vene terrosristide enesetapud sunnitöövanglates protestiks kaaslaste peksmise vastu." (A.Camus ,,Mässav inimene" lk. 31) Tavaeluski kohtame näiteid, kus üks inimene kannatab, aga ei võitle ning keegi teine alustab võitlust tema eest. Ei suudeta vaadata pealt, kuidas keegi kannatab, kuidas keegi ei astu enda õigste eest välja. On olnud palju inimesi, kes hakkavad politseinikeks, kuna neid ennast
olemas. Siis tuleb kolmas takistus: hirm realiseerida unistus, mille pärast oleme võidelnud oma elu nimel. [4] Oscar Wilde on öelnud: ,,Iga mees tapab selle, mida ta armastab." Ja see on tõsi. Lihtne võimalus saada, mida me tahame, täidab tavalise inimese hinge süüga. Me vaatame neid, kes on läbi kukkunud, üritades saada seda, mida nad tahavad, ning tunneme, et ka meie ei vääri seda, mida me tahame. Me unustame kõik ületatud takistused, kõik kannatused, mida talusime, kõik asjad, millest loobusime, et jõuda nii kaugele. Ma olen tundnud palju inimesi, kes tegid palju lolle vigu, kuigi nende unistus oli haardeulatuses, ja ei jõudnud kunagi oma sihtmärgini, milleni oli neil vaid üks samm. [4] See on kõige ohtlikum takistus, sest sellel on omamoodi pühalik aura: loobudes rõõmust ja vallutustest. Aga kui sa usud end olevat selle vääriline, mille nimel oled nii palju
annaabi.ee 
