"talusaunu" - 1 õppematerjal

Eesti traditsiooniline rahvakultuur

Koolimajad 17.sajandi lõpus asutatud köstrikoolid, 18.sajandi keskpaigast alates rajatud mõisa- ehk külakoolid ning pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist (1816 ja 1819) asutatud vallakoolid pidid tööd alustama ja tegutsema enamasti halbades oludes. Seadustega nõuti küll eraldi koolimajade ehitamist, kuid tavaliselt seda ei juhtunud. Õppetööks kasutati 17.-19.sajand mingiks muuks otstarbeks ehitatud hooneid ­ kõige enam rehielamuid aga ka talusaunu, mõisarehtesid, korterimaju ja kõrtse. Siiski on andmeid ka 17.sajandi lõpust kirikute ja pastoraatide juures olnud koolimajade kohta. 18.saj alguses oli korralik hoone, vaid vähestel kihelkonnakoolidel. Veel 18.sajandil tegutses enamik koole rehetoas. Omaette maja oli mitmel kihelkonnakoolil, aga münes kihelkonnas ka osal külakoolidel. Kuna koolid olid halvas seisukorras, esitati 1787.a koolipatendi alusel koolimajade ehitamiseks