Eesti traditsiooniline rahvakultuur
Mulgimaal, kus uusi elamuid enim ehitati kujunes
suurtaludes omapärane elamutüüp: ühes otsas asusid peremehe eluruumid, teises peretuba teenijatele, köök,
sahvrid, mida hakati nimetama häärberiks.Põhja-Eestis ja saartel hakati uusi elamuid ehitama valdavalt 20.saj.
Kohati paranesid ka maata talurahva ja saunikute-popside elamistingimused. Sellised ehitasid endale, kas
väikese rehielamu või paari toaga eraldi elamu. Tavaks sai ehitada seni talusaunas elanud kehvikute jaoks sauna
kõrvale väike elukamber. Kui talude teotöö lõppes, tekkis uus mõisasulaste-moonakate kiht, kellele pidi peale
natuuras makstava töötasu andma ka korteri. Selleks ehitati uut tüüpi elamuid, moonamaju, mis said maata
talupoegadele koduks. Olid paigutatud üksikult või mitmekaupa koos mõisaõue lähikonda või kaugemale
mõisapõldude äärde. Harilikult oli 4 või 8, harva 2 või 12 korterit, koosnes ühest kööktoast, sahvrist ja esikust,