Eesti uusaeg
saj löpul need jõudsid alles 19 saj alguses. Terve 18 sajandi vältel oli suht kehv nende
olukord.
Peamine probleem oli see, et 17 saj oli talupoegade koolide taga Rootsi keskvõim, kes oli
sellest huvitatud. Vene keskvõim aga sellest ei huvitunud, samuti ka mõisnikkond ei olnud
huvitatud sellest. Müisniku jaoks oli see nn kuluartikkel, peeti ebavajalikuks. Alati oli ka
erandeid, kes olid väga haridussõbralikud mõisnikud.
18 saj vene ülemvõimu ajal sõltusid talurahvkoolid eriti palju kohalikust kirikuhärrast.
18 saj esimene pool eriti kogu eesti ala ulatuses jäi väga ebaühtlaseks. Ka kooliõpetuse
sisu oli väga ebaõhtlane, söltus enamasti sellest, mida kohalik pastor nõudis. Samuti ka
kohaliku koolmeistri oskustest/ettevalmistusest.
Õpetuse sisu jäi enamvähem samaks, mis roootsi aja lõpul: lugemisoskus, usuõpetuse
alused ja lauluoskuse arendamine. Oluline osa oli ka koduõpetusel.- vanemad andsid oma