Eesti rahvakultuuri areng ja mõjutused aastatel 1700-1816
18. Sajandi lõpus
jõudsid Baltimaile Euroopa valgustuse ja Prantsuse revolutsiooni kajad. Tõsteti häält
pärisorjuse vastu, talurahva jaoks hakati avaldama valgustusvaimust kantud õpetlikke
raamatuid. Talupoegade pärisorjusest vabastamine algas Eestimaa kubermangus 1816,
Liivimaal 1819. Sel puhul said kõik talupojad endale perekonnanime. Paljud nimed olid
saksapärased, sest nende panekul kuulus otsustav sõna mõisahärradele. Mõisatega
seotud talurahvavallad said algelise omavalitsuse ja rahva omavaheliste asjade
lahendamiseks vallakohtud, kus õigusemõistjateks olid taluperemehed. Kindel alus
pangi, nagu juba eelneval mainitud, rahvakoolile, mis arenes eriti jõudsalt Liivimaal.
Siiski jäid reformid öpoolikuks, sest talupoegadele anti vabadus ilma maaomandita.
Talumaad tuli mõisnikult rentida vaba leppe alusel ja tingimused määras tema. Renti
maksti peaasjalikult tööga, tegelikult jätkus pärisorjus (entsüklopeedia 1998).
Rahvakunst
annaabi.ee 
