Maakorraldus
(lk 71)
Põhjus. Vajadus suurendada teraviljatootmist areneva kaubatootmise tingimustes sundis
mõisnikke laiendama mõisapõlde, kuna ekstensiivse põllumajanduse tinfimustes oli
tootmise suurendamine võimalim vaid sel teell Mõisamaade laiendamist talumaade arvel
takistas aga seadus, mis piiras talupoja väljatõstmist talust, samuti normeeris see talupoja
kohustused.
Sisu. 23.mai 1816.a (Eestimaa) ja 26. märts 1819 (Liivimaa) võeti vastu uued
talurahvaseadysed, mis muutsid oluliselt maasuhteid. Nende seadustega pärisorjus
kaotati, talupojad kuulutait isiklikult vabaks ja nad moodustasid vaba talurahvaseisuse.
Neid ei tohtinud enam osta ega müüa, kinkida ega pantida, nad võisid sõlmida lepinguid
ja omada kinnis- ning vallasvara, kuid nad võisid tegeleda vaid põllutööga.
Tegelik olukord. Isiklik vabadus oli aga suurel määral näilik, sest mõisnik võis ka
annaabi.ee 
