2.Leidke vähemalt 3 põhjust, miks talupoegade olukorda oli vaja 19.sajandi algul parandada.(3p) Majanduslik olukord talupoegadel ei paranenud. Talude rendilepingud olid piiranguteta. Taluperemeestel puudus kindlus ja tahe talu arendada, sest mõisnik võis talupojaga lepingut mitte pikendada ja iga kell talust välja tõsta. Selle tulemusena puhkes 1840 teraviljaikaldus. Lisaks hakkas tekkima maapuudus, seoses rahvaarvu kiire kasvuga. 3.Andke hinnang 1802.-1804.aasta talurahvaseadustele.(2p) Milline tähtsus oli talupoegade jaoks... a)talude pärandataval kasutamisõigusel? Talupojalt, kes on oma talu korralikult majandanud, ei tohi seda ära võtta ning tal on õigus see pärandada oma lastele. b)Teokohustuse normeerimisel? Koormised viidi vastavusse maa suuruse ja väärtusega. Selleks maad mõõdeti, hinnati ja kaardistati. Talupoegade teokohus viidi vastavusse võimalustega. 4.Loe läbi ajalooallikas ja vasta küsimustele.(4p)
kroonumõisates, mis puudutas Saaremaad ja Liivimaad (Eestimaal oli neid vähe, samas Saaremaal üle poole tlp-st elas kroonumõisates). 1841 võeti Balti provintsides vastu seadus Riigivarade valitsemise ümberkorraldamisest. Hüppeliselt kasvas riigiasutuste kontroll kroonumõisate üle. Kroonumõisate rentnike omavoli vähenes. Hamilkar von Fölkersahm – käis välja olulisemad ideed, mille järgi kujundati uus Liivimaa talurahvaseadus, mis oli eeskujuks teistele talurahvaseadustele. Liivimaa talurahvaseadus 1849 Ajutine seadus, oli ette nähtud, et kehtib teatud aja ja seejärel hinnatakse, kui efektiivne seadus on. Eraldati mõisamaa ja talumaa. Talumaa pidi olema talurahva kasutuses. Kehtestati pikaajalised rendilepingud, kui talupoeg rentis mõisnikult maad, siis lepingud pidid olema pikaajaliselt, mis pidid andma kindluse, et talupoeg saab seda maad kasutada. Teorent ja raharent. Soodustati raharendile üleminekut, kaugem eesmärk oli kaotada teotöö mõistes
annaabi.ee 
