"talurahvapoliitikat" - 1 õppematerjal

Raplamaa referaat

mahajäetuks. Harjumaa läks Liivi Ordule. Liivi sõda (15581583) laastas maa taas suuresti ning 1560.aasta laiaulatuslik ülestõuski ebaõnnestus. Suurim lahing toimus Ruunaveres (maakonna loodeosas), kus "verd olla olnud hobustel põlvini" ­ sellest ka koha nimi. 1858.aasta uue talurahvaseaduse väljaandmisega kaasnesid laialdased talurahvarahutused, mis kulmineerusid nn. Mahtra sõjaga. Viimase kaja ulatus kaugele väljapoole Eestit ning mõjutas oluliselt Vene tsaaririigi edasist talurahvapoliitikat. 1905.aasta revolutsioon oli praegusel Raplamaal tormilisem kui kusagil mujal Eestis. Toimus rida relvastatud kokkupõrkeid Alus, Hageris, Velisel jm. Pooled Eestis tollal põletatud ja rüüstatud mõisatest jäävad Rapla maakonda. Enne Teist Maailmasõda oli praegune Raplamaa jagatud Harju (Hageri, Juuru, Järvakandi, Kehtna, Kohila, Kuimetsa, Raikküla, Rapla ja Varbola vallad), Lääne (Kullamaa, Märjamaa, Velise ja Vigala vallad), Pärnu (Lelle vald) ja Järva (Käru vald)