Eesti uusima aja ajalugu
Kolmandas duumad tulid peagi ilmsiks ületamatud vastuolud eesti-läti ja baltisaksa esindajate
vahel. Jälle oli reegliks see, et tõstatai probleeme ja tehti eelnõusid, kuid kuhugi asi ei
jõudnud. Tuli jälle teemaks karistussalgad, seekord vastas valitsus otse, et see oli õige tegu ja
Vbaltimaade konkreetne karistamine oli õige tegu. Vene Riigiduuma ei täitnud eestlaste
ootusi.
Neljanda duuma valimisel oli valimisaktiivsus väike. Jüri Oras ja Jaan Raamot koos kolme
baltisakslasega. Talurahvapangk tegutses mõisnike vastuseisust hoolimata. Stolõpini reform
soodustas väljarändamist.
Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine,
seltsiliikumise edenemine (haridusseltsid, raamatukoguseltsid).
Jätkus omaalgatusliku ühinemise traditsioon, Püsis eesti külaharitlaste, aga ka linna
keskkihtide huvi oma seltside loomise vastu vaimuelu edendamise nimel, Enamasti olid need
seltsid kultuurisetsid, millel oli eeskohal koorilaulmine. Sajandivahetuse lisandus sinna ka
annaabi.ee 
