o Rahva kultuuriharrastuste toetamine o Üldise silmaringi laiendamine o Kutseoskuste omandamise soodustamine Enne ja pärast venestust o Laulu- ja mänguseltsid o Laulupidu o Ajalehed „Postimees“ ja „Sakala“ o Vallavalitsused tugevaks o Aleksandrikooli plaan o Vastuseis peamiselt sakslastele 1880. - 1890. Aastatel venestus LMS-sid mugandusid Ajalehed „Olevik“ ja „Valgus“ Vene õppekeel koolides Talurahvakomissarid Aleksandrikool venekeelne 1888 Vallas venekeelne asjaajamine Eesti Kirjameeste Selts pandi kinni 1893 „Uut poliitikat“ saadeti Liivimaal ellu viima Mihhail Zinovjev ja Eestimaal Sergei Šahhovskoi. 1893. aastal mindi Tartu Ülikoolis üle venekeelsele õppele- kooli ametlikuks nimeks sai Jurjevi Ülikool. o 1891 „Postimees“ päevaleheks o 1883 avati erakoolina HTG o 1884 õnnistati Otepääl sinimustvalge lipp (4.juuni)
Kuni 1886. a oskas nekrutiks võetud eesti poistest lugeda 98%, siis 1901. a kõigest 80%. + vene keskvõim hakkas asutama koole Vallareform-1889 1886. a tehti vene keel asjaajamiskeeleks kõigis valla- ja linnavalitsustes. Linnavalitsustes tähendas see seda, et linnu valitsevad sakslased läksid üle teisele keelele, vallavalitsuses aga seda ,et 90% senistest asjatundlikest vallavanematest pidi riigikeele oskamatuse tõttu oma kohalt lahkuma. Maale saadeti erilised talurahvakomissarid, kelle üheks tähtsamaks tööks sai valdade ühendamine, mille tagajärjel nende arv langes 1000-lt 400-le. Vald , mis algselt oli olnud ühe mõisa valitusalune piirkond, vabanes lõplikult mõisa alluvusest, mis oli kahtlemata tervitatav. Kohtureform- 1889 Põhjalikult korraldati ümber kohtusüsteem ja ühtlustati see Venemaa omadega. Üldjoontes pääses võidule kodanike formaalõihusliku võrdsuse põhimõte,
annaabi.ee 
