EESTI UUSAEG
kohtutes üldine juriidiline haridus ei olnud vajalik, enamasti omandas inimene
vajalikud teadmised töö käigus oma kolleegidelt, juriidiline ettevalmistus ei olnud
vajalik. Juriidiline haridus oli lisaboonuseks. 1802.aastal kui ülikool uuesti avati,
hakati TÜs ka uurima ja õpetama kohalikku õigust. Ka kohtutes hakati nõudma
ülikooliharidust, lõplikult kinnistus see nõue justiitsreformi tagajärjel, 1889.aastast
alates.
Eestlaste kokkupuude kohtumõistmisega piirdus 18.-19.sajandil talurahvakohtutega,
kus nad olid ka kohtukaasistujad, kus ettevalmistus saadi töö käigus. 19.sajandi
lõpukümnenditel hakkavad ka eestlased ülikoolis õigusteadust õppima, olulised TÜ ja
Peterburi Ülikool. Esimene põlvkond professionaalseid eestlastest juriste kujunes
välja 19.-20. sajandi vahetuse paiku.
Valitsemine 19.sajandil
Lugeda Eesti Ajaloo V köitest.
19.sajandi algupoole agraarreformid
Reforme mõjutanud tegurid
Miks 19.sajandi alguses agraarreformideni jõuti?