Vene aeg: Eesti pärast Põhjasõda
taas elavnema. Tühistati mitmete kaupade sisse- ja väljaveokeelud.
Mõisate juures tegutsesid edasi viinaköögid, saeveskid, telliselöövid,
lubjaahjud. Rootsi ajal rajatud manufaktuurid olid kas sõjas hävinenud või
töö lõpetanud.
1734 asutati Räpina paberivabrik, mis on jäänud vanimaks täniseni
tegutsevaks tööstusettevõtteks Eestis.
Väljaveos etendas peamist osa metsamaterjal, lina ja tööstuslik kanep.
Sisseveos oli suur osa talurahvakaupadel: sool, raud, tubakas, heeringas.
Linnarahva jaoks luksuskaubad ja riie.
Eesti XVII saj teisel poolel
1762 tõusis Venemaa troonile Katariina II, kes taotles impeeriumi seniste
privileegide kaotamist. Sellele seisis tugevasti vastu baltisakslastest
mõisnikud. Neid saatis ka edu, Katariina II ei suutnud läbi suruda oma
tahtmist.
1783 kehtestati aga Baltikumis uus halduskorraldus (asehalduskord), mille
läbi Eestimaa kubermangu neljale maakonnale (Lääne, Harju, Viru ja
annaabi.ee 
