17. saj kombed Eestis
Chr. Petri) Vanemad ja lapsed magasid
ühes suures toas koos.
Kui maal keerles elu põhiliselt töö ja mõisa ümber, siis linnas oli kõige tähtsam osa
kaubandusel. Suur osa linna elanikest olid kuidagi viisi kaubandusega seotud. Tähtsaks
rahaallikaks oli kaugkaubandus, mille tollimaksudelt teeniti palja, sest väljamüügi kaupu oli
palju. Samuti osteti sisse erinevaid kaupu, mida siin maal saadaval polnud, näiteks sool,
metall ja tubakas. Nende traditsiooniliste talurahvakaupade kõrval osteti sisse muidugi ka
veini, klaasi, paberit ning koloniaalkaupu nagu vürtsid, suhkur kohv, tee.
Kuna kaubandus oli nii laialdane nähtus 17. sajandil, olid tavapärased ka nii maal kui linnades
korraldatud laadad. Eesti suurimaks laadaks oli Tartus peetav saksa laat, mis kesti iga aasta
kolm nädalat ja kus osales kaupmehi ka kaugematest maadest.
Teine suur osa linnaelanikest olid käsitöölised, kelle hulgas kehtis 17. sajandil tsunftikord.
annaabi.ee 
