Eesti uusima aja ajalugu
Erakonnad valmistusid kõik valimisteks - erakondlikult maastikud väga suuri muudatusi ei toimunud. Kõige parempoolsem Eesti
Maarahva Liit, Eesti ainukene agraarpartei, tekkis 1917. aasta suvel, esialgu Lõuna-Eesti keskne. 1919. aasta alguseks Oli EML
tegevus laienenud mingil määral ka Põhja-Eestisse (osa Talurahvaliidust sulas kokku EML-ga). Maarhvaliidu peamiseks
nõudmiseks oli hoolitsemine põllumajanduse arendamise eesti ja jõukama talurahvahuvide eest seismine. Maarahvaliidu olukord
oli valimiste eest sellevõrra keerulisem - tema vaieldamatu liider Päts oli olnud AV peaminister ja tema nimega seostati kõiki
Vabadussõja-aegseid piiranguid. Lisaks Pätsile kuulus Maarahvaliidu juhtide hulka ka Jaan Teemant, Hünerson ja August
Jürmann. Maarahvaliidu vaateid väljendas ajaleht "Maaliit".
Järgmine, parem-tsentristlik, oli Eesti Rahvaerakond, välja kasvanud 1905. aastal loodu Eesti Rahvameelsest Eduerakonnast. Eesti
annaabi.ee 
