EESTI KULTUUR
Eesti toidu eripära
Looduse mõju, geograafiline asukoht ( mere lähedus, veekogud, metsad, neli
aastaaega)
Ajalooline taust(ühiskondlikud suhtes, erinevate rahvaste ja kultuuride mõju, hansatee
kaudu levinud kaubandus, mõisaköök, maarahva toidulaud)
Maaharimistehnoloogia
Riirkondlikud eripärad ( Lääne-, Lõuna- ja Ida-Eesti, eriti Eesti saared, Setomaa)
Vanaaja toit
Toit oli väga ühekülgne ja kasin.
19.saj talurahvaform parandas toitumisolusid ja hakkas välja kujunema tänaseks tuntud
rahvusköök
Põhitooraineks teravili ( oder, rukis, kaer, tatar ja kaunviljad, herned, läätsed, põlduba, nisu on
kõige hilisem)
Peatoiduks leib ja kõike muud nim. leivakõrvaseks.
Mereäärsed ja järveranna talud vahetasid kala sisemaa talude vilja vastu.
Juurviljadest põhilised naeris, kaalikas, kapsas, porgand, sibul, rõigas, redis, petersell, kurk.
19