Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud
Jõuvahekordade muutumine Euroopas, Saksamaa
ühendamine ja kujunemine suurvõimuks suurendas Baltimaade sõjalis-strateegilist tähtsust
veelgi. Venemaa jaoks oli peavaenlane Saksamaa.
Venestamine algas julmalt Aleksander III valitsemisajal (1881-1894).
Haldusreformid. 1888.a ühtlustati Balti kubermangude politseikorraldus ülevenemaalisega-
riiklik politsei. 1889.a kehtestati Vene kohutsüsteem-kadus seisuslik kohus, kohtuprotsess
muutus avalikuks, loodi advokatuur. 1889.a talurahvaasutuse reformiga seati järelvalveks
talurahva omavalitsuse tegevuse ja agraarseaduste täitmise üle ametisse talurahvaasjade
komissarid-tekkis maksujõuline vald. 1892.a jõustus linnaseadus, mis pakkus tõusvale eesti
kodanlusele paremaid võimalusi saksa ülevõmu murdmiseks. Kuid maapäevale eestlased ei
pääsenud, väideti, et eestlased pole piisavalt arenenud selle jaoks. Kõrgematele
ametikohtadele määrati sakslaste asemele venelased, kes kohalikke olusid ega keeli ei
tundnud.