Eesti talupoja kultuur 19.saj
19.saj. II
pooleks oskasid talupojad valida oma ametimehi, seaduseraamatu järgi kohut mõista,
pidada koosolekut ja koostada koosoleku protokolli.
Talurahvakohtud kutsuti Baltimaades ellu 19.sajandi alguses. Need olid seisuslikud
erikohtud, mis lahendasid talupoegade kohtuasju. Nende alamaks astmeks oli vallakohus
(ka kogukonnakohus), kust kaebus edastati kihelkonnakohtusse ja sealt kreisikohtusse
(maakonnakohtusse).
Vallakohus oli valla maa-alal toimiv talurahvaasutus, mille koosseisu valisid talupojad endi
hulgast. Vallakohtusse koondusid kõik valla talupoegadesse puutuvad õiguslikud,
politseilised ja halduslikud funktsioonid. 18.sajandi keskpaiku asutasid mõned mõisnikud
talupoegadest koosneva kohtu, mille nimetasid vallakohtuks. Samad nimetused säilisid ka
19.sajandi alguses väljaantud esimestes talurahvaseadustes ja -regulatiivides, millega pandi
alus talurahvakohtutele. Talupoegade esimese omavalitsusliku organina püsis vallakohus ca