Eesti uusaeg
(kõnekeeled, murrakud, rahvariided, rahvakombed).
Baltisaksa kultuuri selgelt mõjutanud saksa keel ja kultuur kesk-euroopast. Küll ag , oli
ka erinevusi.
Mis neid kahte ühendas 18 ja 19 saj oli lutherlus. Nt eestlased ja sakslased ppidid
ühtemoodi pühapäeval kirikus käima ( kuigi jutlused olid tihti neile erinevad, põhimõtted
olid aga sarnased).
Rahvaharidus
Rootsi aj lõpus 1680-90 toimusid kiired arengud rahvaharidse vallas. Pandi alus esmasele
talurahavkoolide võrk eesti aladel. Põhjasõda ja vene õlemvõimu alla minek tähendas
olulist murrangut, talurahavkoolid said kannatada ja sellisele tasemele, nagu nad olid 17
saj löpul need jõudsid alles 19 saj alguses. Terve 18 sajandi vältel oli suht kehv nende
olukord.
Peamine probleem oli see, et 17 saj oli talupoegade koolide taga Rootsi keskvõim, kes oli
sellest huvitatud. Vene keskvõim aga sellest ei huvitunud, samuti ka mõisnikkond ei olnud
huvitatud sellest