"talurahavkoolid" - 1 õppematerjal

Eesti uusaeg

Küll ag , oli ka erinevusi. Mis neid kahte ühendas 18 ja 19 saj oli lutherlus. Nt eestlased ja sakslased ppidid ühtemoodi pühapäeval kirikus käima ( kuigi jutlused olid tihti neile erinevad, põhimõtted olid aga sarnased). Rahvaharidus Rootsi aj lõpus 1680-90 toimusid kiired arengud rahvaharidse vallas. Pandi alus esmasele talurahavkoolide võrk eesti aladel. Põhjasõda ja vene õlemvõimu alla minek tähendas olulist murrangut, talurahavkoolid said kannatada ja sellisele tasemele, nagu nad olid 17 saj löpul need jõudsid alles 19 saj alguses. Terve 18 sajandi vältel oli suht kehv nende olukord. Peamine probleem oli see, et 17 saj oli talupoegade koolide taga Rootsi keskvõim, kes oli sellest huvitatud. Vene keskvõim aga sellest ei huvitunud, samuti ka mõisnikkond ei olnud huvitatud sellest. Müisniku jaoks oli see nn kuluartikkel, peeti ebavajalikuks. Alati oli ka erandeid, kes olid väga haridussõbralikud mõisnikud.