Bengt Gottfried Forselius
Nii käis
ta 1686. a koos oma ärksamate kasvandikega Rootsis, kus demonstreeris ministritele ja
kuningale õppeasutuse saavutusi. Kaasa võttis ta Ignatsi Jaagu (Kambjast) ja Pakri Hansu Jüri
(Harju-Madiselt), kes näitasid oma lugemisoskust kuningas Karl XI-le ja said temalt kumbki
autasuks ühe kuldtukati. 1687. aastal otsustas kindralkuberner J.J.Hastfer, et koolid tuleb
rajada igasse maanurka. Samal aastal võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse rajada mõisnike
kulul igasse kihelkonda taluragvakool ning seada ametisse koolmeister. 1688. aastal oli
Eestis juba 50 kooli üle Eesti, edaspidi kasvas koolide arv peamiselt koolmeistrite seminari
kasvandike poolt väljaõpetatud võimekate õpilaste arvel. Lõhidalt võib öelda, et Forselius oli
Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus.
Aabits ja Forseliuse elutee lõpp
Praktikuna märkas Forselius, missuguseid raskusi on eestlastel Stahli-pärase kirjavara
omandamisel