Ajaloo eksami materjal
Lõuna-
Eesti Rzeczspospolita riigi võimu all (ehk siis Poola-Leedu võimu all. 1583. Pljussa jõe suudmes sõlmiti
Venemaa ja Rootsi vaherahu, rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised
valdused Ingerimaal. Liivi sõda oli läbi.
Liivimaa aadlikud nõudsid Poola kuningalt, et nende eesõigused jäeksid puutumata. Kuningas anids enda
nime järgi välja Sigismund Augusti privileegi, millega tagastati aadlile tema endised maavaldused ja
kinnitati talupooegade pärisorjus. Luteri usk pidi säilima, kõik ametikohad täidetama sakslastega. Kuningas
Stefan Batory tahtis Liivmaad rohkem Poola külge liita, niisiis 1582. kehtestati Liivimaa konstitutsioonid.
Kõrgeimaks ametnikuks jäi ikka asehaldur; maa jagati kolme ossa Tartu, Pärnu ja Võnnu
presidentkondadeks (üks osa kolmest, milleks Liivimaa jagatud oli), iga etteotsa määras kuningas
eluaegse presidendi( tal oli vähe võimu, põhiliselt juhtis aadli ratsaväge). 1598