Rahvuslik liikumine Eestis
Tegevust
jätkasid endised laulu- ja mänguseltsid, juurde võis teha karsklusseltse ja pritsimeeste seltse.
V. Reimann karsklusliikumise propageerija, ametilt kirikuõpetaja, õppind TÜ-s, üks
kaheksast eesti soost üliõpilasest, kes seotud EÜliõpilasteS rajamisega. 1884.a sinimustvalge
lipp, 4.juuni lipupäev. Reimann pandi vangi vahepeal, siis koduaresti, sest oli
venestamisvastane.
Aastast 1890 Hugo Treffneri 8-klassiline eragümnaasium. Kujunes talupojaseisuset pärit
noormeeste õppeasutuseks, lõputunnistuse saamiseks eksamid riigigümnaasiumi juures
Uus tõus rahvuslikus liikumises
1894.a kui Aleksander III suri, tuli võimule ta poeg Nikolai II, kes ei olnud nii agar venestuse
läbiviija, sellest ajast alates venestus mõnevõrra nõrgenes, aga ei kadunud. Tänu sellele algas
uus tõus rahvuslikus liikumises. Nüüd toimus selles aga muutusi. Kui varem oli selle
kandepinnas maal ja maaharitlased, siis nüüd linnaharitlased