Tammsaare ja Gailit elulugu
esimene realist - noor nalja-Vilde, on eriti koomika ajanud lopsakaid õisi meie
talupojakultuuriga jutukirjanduses. Niipea kui see kirjandus hakkas saama kunstitead-
likumaks, vabanedes köster-kooliõpetajate ebaalgupärasest halemeelsusest ja üle jõudes
järelromantismi rahvuslikust idealismist, on see vaistlikult tunnetanud oma lopsaka
sigimispõhja koomikas, millelt ta pole lahkunud tänapäevani realistlikumas, maalähedasemas
harus. Kui säärane kalduvus poleks omane kõigile talupojarahvaste kirjandustele, oleks
tahtnud tembeldada seda eestlastele kuidagi koguni erilisel viisil pärisomaks.
Kuid koomika avaldusvorme on lõpmatu palju; tema olemus, kuigi lihtne ja tajutav afektide
tõttu, mida ta enamasti vallandab, on peaaegu määratlematu klassifitseerivale ja defineerivale
mõistusele. Vähemasti tänapäevani tekitab veel väga suuri raskusi anda koomilise
põhiolemusest kõigiti kehtivaid valemeid, mille alla saaks korraldada kõiki selle liigi
üksiknähtusi
annaabi.ee 
