Rahvakultuuri ajalugu 1700-1816
tehti igasuguseid pulmanalju ja tantsiti.
Ka pulmade lõpetamine oli traditsioonipärane. Tavaline pulmade lõpetamise
märguanne oli pulmatoit, enamasti kapsad või kapsasupp. Sageli oli lõpu märgiks ka liha
puudumine laualt, millega kaasnesid ka muud märguanded, näiteks väljast toa seinale
koputamine. Kui ka see ei aidanud, tõi noorik voki keset tuba ja hakkas ketrama.
17.18. sajandil kehtestati Eesti alal talupojapulmade pidamiseks mitmeid eeskirju:
pulmade kestust piirati 23 päevani (varem kestsid pulmad nädala või kauem), piirati ka
12
külaliste arvu, söögi ja joogi hulka, kingituste iseloomu ja hulka jne. Muistsed pulmad olid
reeglina ka nn. kahe otsaga, st. osa pulmapeost peeti pruudi, osa peigmehe kodus. (5)
Riietus
Uuendusena levis 18
annaabi.ee 
