Vana-Kreeka
"kümne tuhande" taganemisest) ja "Hellenikas" ("Kreeka ajalugu") (Thukydidese teose jätk,
püüab jäljendada tema objektiivset stiili).Üldiselt on ta aga tendentslik ja pinnapealne. teda
hinnati ta stiili lihtsuse ja voolavuse pärast. Oma teoste arvukuse tõttu sai ta Atika mesilase
hüüdnime.
49. Klassikaline tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides)
Kreeka draama on välja kasvanud Dionysose auks peetavatest talupojapidustustest. Kreeka
draama liigid olid tragöödia, (`sikulaul') mille sisuks oli tavaliselt müüt kangelastest või
jumalatest, koos saatürdraamaga, mida saatis saatürite, Dionysose saatjate koor, ja komöödia,
mis võis olla olustikuline või poliitiline.
Tragöödia tekkimine on seotud ditürambiga, kusjuures tragöödia elas üle palju muutusi, enne
kui omandas lõpliku kuju. Ditürambideks nimetati Dionysost ülistavaid kiituslaule; nende