Pärisorjuse süvenemine ja kaotamine
Mõisavald võis asutada ja üleval pidada talurahvakoole. Valla taluperemeeste
hulgast valiti täisealiste meeste hääletamise tulemusel vallatalitaja. Vallad
hakkasid kogukonna elukorralduse reguleeriva organina üle võtma funktsioone,
mis enne olid mõisnike käes. Mõisa kontroll aga säilis vallatalitaja kinnitas
ametisse mõisnik ning mõisnik kontrollis ka kogukonna tegevust.
Tegelikult koosnes toonane mõisavald kahest osast talupojamaast ja
mõisamaast. Vallavõim käis talupojamaa üle mõisarahvas end vallakodanikeks
ei pidanud. 1866. aasta Baltimaade vallaseadus vabastas talupojakogukonnad
sellest mõisa ,,eestkostest" ja vald muutus riiklikuks haldusüksuseks, jäädes oma
territooriumilt aga ikkagi enamasti veel ühe mõisa piiridesse.
Seaduse alusel hakati talupoegi pärisorjusest vabaks laskma, vabakslaskmine
pidi lõppema 14 aasta jooksul ning vabakslastud said priinime (perekonnanime).
1835
annaabi.ee 
