kaardiväeohvitserina. Ta oli oodatud külaline suurilma külalistetubades. Ta oli elegantne, hästi kasvatatud, oskas prantsuse keelt paremini kui vene keelt, oli suurepärane pianist, laulja ja tantsija; teda ootas ees kaardiväeohvitseri muretu karjäär. Kuid omaste kurvastuseks ning sõprade imestuseks loobus ta järsku oma ,,õnnest". 17-aastasena kuulis ta esmakordselt Glinka ja Dargomõzski muusikat. Noormees, kes lapsest saadik oli armastanud talupojalaule, oli vapustatud Sussanini, Antonida, Ruslani, Ludmilla, Natasa aariate rahvuslikust helilaadist. Tal tekkis kindel soov ka ise kirjutada mõni niisugune ooper. Kuid ta ei teadnud ju komponeerimisest midagi ega tundnud muusikateooria aluseidki. Heliloojana debüteeris Mussorgski 1860. aastal. Ta alustas romansside ja väikeste orkestripaladega. Kriitik Vladimir Stassov oli Mussorgski suur toetaja ja tema loomingu propageerija ka ajakirjanduses. Kuni 1861
päranduseks saadud valdustest. Loovutas need vennale tingimusega, et endised pärisorjad saaksid maa ilma väljaostumaksuta endale. Ta mõistis, et mõisnike reform riisus talupoegi. Ta ei kartnud enda vaesust. Tema mõte oli, et peab teenima rahvast. 12. 02. 2012 Muusikahuvi ning muusikaõpetaja 17-aastasena kuulis ta esimest korda Glinka ja Dargomõzski muusikat. Lapsest saadik oli ta kuulanud ainult talupojalaule. Ta oli vapustatud Sussanini, Antonida, Ruslani, Ludmilla, Natasha(Dargomõzski ooperist ,,näkineid") aariate rahvuslikust laadist. Ta soovis ise ooperit kirjutada, kuid ei teadnud muusikateooria aluseid ega komponeerimise reegleid. Haris teda selles vallas Balakirev(tol ajal polnud tal pedagoogikogemusi), kes oli arvamusteavaldustes terav ning halastamatu. Modesti esimesed katsetused vaatas just tema üle
rahaliselt. 20.sajandi alguses käis ta Pariisis, kus salvestas vinüülplaadile oma klaverimuusikat. Kõik need salvestused on tänapäevaks taastatud ja neid kuulates saab veenduda, et Grieg tõepoolest oli ka andekas pianist, sest kõik lood , mis ta salvestas, mängis ta ise sisse. Aasta enne surma, 1906, kohtus ta Londonis pianisti Percy Graingeriga, kes austas väga Griegi muusikat ning järgmisel aastal ütles Grieg ka ühes intervjuus, et ta on kirjutanud palju Norra talupojalaule, mida mitte keegi ei oska mängida. Ja nüüd tuli üks Austraalia nooruk, kes mängis neid nii nagu nad peavadki kõlama Griegi arvamist mööda. Grieg ütles julgelt, et Grainger on geenius, keda skandinaavlased peaksid armastama ja ta vastu austust avaldama. Edvard Grieg suri 1907.aastal oma sünnilinnas Bergenis südameatakki. Enne seda oli ta pikalt ka haige olnud. Tema viimased sõnad olid :'' Kui nii peab olema, siis nii ka olgu.''
annaabi.ee 
