EESTI RAHVAKULTUUR 1500-1700
Nende vahele jääb
kultuuriline üleminekuala, mis ulatud Tallinnast Pärnuni. Rahvakultuuri kujunemisel mängis
looduslikest eeldustest suuremat rolli kontaktid naabritega. Lääne-Eesti ja saarte puhul on
märgatavad Rootsi mõjud. Põhja-Eestis oli avatud mitmesugustele mõjutustele: tähelepanu oli
koondunud Tallinna kui tähtsa kaubanduslinna ümber. Lõuna-Eesti pöördus rohkem Riia
poole.
Kõikidest piirkondlikest erinevustest hoolimata oli vanal eesti talupojakultuuril üle kogu maa
tuntud ühisjooni, mis selle tervikuks liitsid. Kõige tunnuslikumaks neist võib pidada
regivärsilist rahvalaulu, rehielamut kui tüüpilist elamut ja pehmet hapendatud rukkileiba.
Ühine oli ka suur osa pulma- ja jõulukombestikust, külvinädalate lugemine ja hingedeaeg
(Estonica, 2010).
Rahvakultuuri arenguloos võib selgesti eristada kolme perioodi. Esinene oluline periood oli
meie esivanemate kujunemisloos 13.sajandi võõrvallutused, mille tagajärjel läks muistne
annaabi.ee 
