Mõisate ajalugu
Hakati jooma koduse
õlu asemel hoopis välismaa veine.
Mõisad hakkasid peagi muutuma. Lisaks mõisale ja ilusa suure pargile kuulusid mõisnikule
veel hobusetallid, tõllakuurid ning aiad. Kaugemal mõisast leidsid koha aga, looma laudad,
viinaköök, puuviljaaed ja vahel oli ka mõisnikul kasvuhoone või võis neid ka mitu olla.
Omaette maja oli tavaliselt valitsejal ning teenijatel. Mõisnikul oli vaja üha rohkem ja
rohkem uusi töölisi. Talupoisil või ka talutüdrukul oli pääs mõisateenindusse sammuks edasi,
sest võimaldas paremat ja peenemat elu.
Mõisad jagunesid era-, riigi-, linna-, kiriku- ja kloostrimõisateks. Rootsi ajal olid levinuimad
riigimõisad, vene ajal eramõisad. Kirikumõisad olid maksuvabad.
Mõisate tekkimisega tuli talupoegadele juurde teotöö kohustus, mille koormus järjest
suurenes. Kui kümnis tähendas esialgu kümnendikku, siis aja jooksul suurenes see juba
veerandini viljasaagist.
annaabi.ee 
