EESTI KESKAEG
kujunenud - tõenäoliselt vallutatavate hulgas oli rohkem erinevaid sotsiaalseid õiguslike rühmi. Mingisugune osa
muinaseliidist haarati sisse saksapärasesse aadelkonda, mis sai aga ülejäänust osast? Tõenäoliselt moodustasid
elanikkonna kihi, kes olid oma staatuselt paremas olukorras kui talupojad, vb olid õigustatud mingisuguseid makse
koguma, aga hiljem nad kaovad. Üks hüpotees see, et 14. saj keskpaigaks sotsiaalne surve vahekihile oli hakanud neid
nivelleerima tavalise talupogekonnaga, see oli areng, mis nende hulgas rahulolematuse tekitas ja põhjustas
potentsiaalselt vastuhaku. Ülestõusu ei saa puht talupoeglikuks pidada, sest neil olid diplomaatilised sidemed
välismaailmaga (nt Rootsi kuningas), neil on mingisugused kontaktid Ordu ja Taani kuningaga. Mis puudutab P-Eesti
vasallkonda, siis Harju ja Virumaa oli formuleerunud juba rüütelkond, mis omas kaasarääkimisõigust kuninga juures.