Eesti uusaeg (1710-1900)
Põhiline, mida talupojad
keelduvad tegemast, on abitöö.
Mahtra talupojad keelduvad samuti abiteost, on veendunud, et see on kaotatud. Käsil
on sõnnikuvedu ja talupojad keelduvad sellest osa võtmast. Kerkib esile ka kaks
liidrit, üks on Mahtra valla talitaja Hans Tertsius ning Oti Jaan Rosenberg. Nemad
võtavad Mahtra mõisa talupoegade juhtimise enda kätte, valmistavad ette enda
kaitseks välja astuma, saadavad laiali ka informatsiooni abipalvega naabermõisatest.
Kuna talupoejad jätsid adrakohtuniku ette ilmumata, ilmub viimane Mahtrasse, kaasas
50 sõdurit. 2. juuniks kutsutakse tõrkujad mõisa. Päädib sellega, et nendega koos
tulevad ka teised talupojad, samuti naaberkihelkondade talupojad, kokku 700-800
talumeest. Talupojad lähevad mõisa õuele, sõdurid piiratakse ümber. Talupojad on
eelnevalt konsumeerinud mitmeid julgustavaid jooke, tekib sõnelus. Mõne aja pärast
jõutakse tõuklemiseni. Mehed on üsna käredad, esitavad mitmesuguseid nõudmisi.