VENEMAA 17. sajandi lõpus sai tsaariks Peeter 1.(1682-1725). Kasvas Kremlis, teda paelusid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Talle meeldis sakslaste alev, ja peale selle nägemist tahtis teha riigis ümberkorraldusi. 1697. Suundus välisreisile. Peatuti Madalmaades, Inglismaal. Töötas nädala laevaehitustöökojas puusepana. Euroopa riigid polnud huvitatud sõjast Türgi vastu, Poola kuningas August 2. Pakkus Venemaale liitu Rootsi vastu. Algas Põhjasõda. 1700. Venemaa kaotas Narva all. Peeter hakkas uuendama sõjaväge, maksusüsteemi ja valitsemiskorda. Sõjavägi: nekrutitest, rajati uusi sõjakoole, võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud, rajati riidemanufaktuure(et valmistada mundreid ja purjeriideid). Maksusüsteem: kehtestati pearahamaks, korraldati hingeloendusi. Valitsemiskorraldus: tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter 1. oma sõpradest koosneva senatiga. Valitsemisega tegelesid ka kolleegiumid. Peetri reformid võimaldasid Põhjasõ...
Palvekirja aktsiooni idee saab teatavaks ka baltisaksa seltskonnale, kes algusest peale hakkab seda takistama. Levitavad laimu ja valeinformatsiooni. Üheks näiteks on see, et Peeter Peterson võetakse vahi alla, tehakse ähvardusi, aga talupojad ei jäta jonni ja palvekirjaaktsioonist saab salajane ettevõtmine. Augustis 1864, kui Köler viibis kodumaal, siis ta korraldab ka ühe salakoosoleku, kus kutsutakse kokku valitud seltskond talupoegu ja koolmeistreid. Seal Lubjassaare kogunemisel palvekirja sisu ka paljuski paika pannakse. Otustatakse, et selle esitamise taga on Lõuna- Eesti talupojad. Võibki öelda, et palvekirjas on kaks tasandit: majanduslikud ja sotsiaalsed nõudmised ning teisalt mitmesugused rahvuslikud taotlused. Tekst ka vormistatakse ja sealt edaspidi tuleb hakata allkirju koguma. Organisatoorne töö kodumaal jääb Adam Petersoni õlule, Köler pidi ettevalmistusi tegema Peterburis.
annaabi.ee 
